Uninngasuutit taarsigassarsiarititallu ukiup affaani siullermi annertusisimapput

Ullumi BankNordikip ukiup affaani siullermi naatsorsuutit inernerat saqqummiuppaa. Kalaal-lit Nunaanni suli ingerlalluarnermik takutitsivoq, siornalu piffimmut tassunga naleqqiullugu sullitat taarsigassarsiarisimasaat 21%-inik qaffariarsimallutik.

”Ukiup affaani siullermi ingerlalluarsimavugut, Kalaallit Nunaannilu siuariaqqissimalluta. Sullitatsinnut taarsigassarsisitsinerusimavugut, aammalu uninngasuutaatigut annertusisimallutik. Ineriartorneq tamanna assut naammagisimaarutigaarput, sulilu ingerlatiinnarnissaa sulissutiginiarlugu,” Árni Ellefsen, BankNordikimi pisortaaneq oqarpoq.

Ukiup affaani siullermi bankimi uninngasuutit taarsigassarsiarititallu imminnut nalimmassarne-rusimapput, ukiullu affaani aggersumi suli ineriartorluarnissaa ilimasuutigineqarluni. Taamaakkalu-artoq aningaaserinermut atatillugu pissutsit nalorninaateqarsinnaanerat eqqumaffigisariaqarpoq.

Aningaasalersuisarfik nutaaq atulerpoq

Juunimi bankimi sullitat aningaasaliisarfik digitaliusoq nutaaq atorsinnaalerpaat, Saxo Bank su-leqatigalugu saqqummiunneqarpoq, aningaasaliisarfittullu massakkut iluarineqarnerpaasuulluni. Aningaasaliisarfiup tamatuma atorneqalernera sullitanut periarfissanik digitaliusunik inerisaaniarluta anguniagaqarnitsinnut ilaavoq. Atulernerasigut sullitat nutaaliaasumik atoruminartumillu periarfis-saqalerput, pappialanik nalilinnik pisineq tunisinerlu ajornaatsumik ingerlassinnaalerlugu, aammalu pappialanik nalilinnik niuernermut tunngasunik paasisassarsiorsinnaalerlutik.

Erniat qaffariartussanngorput

Soorlu naatsorsuutigineqarsimasoq ECB-p Danmarkimilu nationalbankip juulip naalernerani erniat qaffappaat, BankNordikillu tamatuma kingorna nalunaarutigaa uninngasuutinut taarsigassarsiaritita-nullu erniaat qaammatini aggersuni qaffanniarlugit. Erniat allanngornerisa kingunerannik aningaasa-nik taarsigassarsiniarneq akisunerulaalissaaq, bankimili uninngasuuteqarnermi erniat anin-gaasartuutaasut annikillissallutik. Ilimanaateqarluarpoq ECB-p nationalbankillu septembarip 8-anni erniat pillugit ataatsimiinnermik kingorna erniat qaffaqqissagaat. Taamaaliussappata BankNordikip aamma erniat qaffakkumaarpai, taamaasillutalu ilimasaarutigisinnaavarput erniat aningaasartuutaa-sut atorunnaavissasut.

Naatsorsuutit inerneri pingaarnersiukkat

  • Akileraarutit sioqqullugit inernerat tassaavoq 113 mio. kr., tassunga sanilliullugu 2021-mi pif-fimmi tassani inernerat 192 mio. kr.-iuvoq, tassanngalu 90 mio. kr.-it isertitanit ataatsikkut pisuneersuullutik.
  • Appartitsinerit sioqqullugit ingerlatsinerup inernera 96 mio. kr.-iuvoq, 2021-mi piffimmi tassa-ni 85 mio. kr.-iuvoq
  • Taarsigassarsiarititanik appartitsinernik utertitsineq 31 mio. kr.-iuvoq, tassunga sanilliullugu 2021-mi piffimmi tassani appartitsinerit 23 mio. kr.-iupput.
  • Bankip taarsigassarsisitsinera 2021-mi piffimmi tassani 7,6 mia. kr.-iusoq qaffariarsimavoq 7,7 mia. kr.-ulerluni.
  • Bankip realkreditimik taarsigassarsisitsinera 2021-mi piffimmi tassani 2,5 mia. kr.-usimasoq 2,7 mia. kr.-inut qaffariarsimavoq.
  • Bankip uninngatitai 2021-mi piffimmi tassani 7,7 mia. kr.-iusut 8,9 mia. kr.-inut qaffariarsi-mapput
  • Siulersuisut naatsorsuutigaat ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit 2022-mi inernerat 160-190 mio. kr.-ip nalaaniissasoq